Atoopiline dermatiit võib avalduda kergelt aga põhjustada ka põrgupiina
Eestlased on atoopikud ja see on pigem kasvav probleem. Põhjuseks on meie kliimavööde, pärilikkus, linnastumisega kaasnev liigselt steriilne kasvukeskkond ning linnade saastatus.
Atoopiline dermatiit on krooniline ägenemiste ja vaibumistega kulgev, põletikuline ja sügelev nahahaigus mis ei ole nakkav. Atoopilise dermatiidi teket soodustavad toiduallergeenid, stress, põletikud, välised stressorid jne. Seega peab selle puhul lähenemine olema kompleksne hõlmates elustiili, toitumist, nahahooldust, ravi jne. Siinkohal räägime meie nahahooldusest.
Kuiv ja kaitsetu nahk vajab teadlikku hoolt
Atoopiline nahk on kuiv ning kuiv nahk on aldis erinevatele patogeenidele, nagu bakterid, viirused ja seened. Kuival nahal jääb puudu lipiididest ehk rasust, mis on meie naha kaitsebarjäär. Erinevad patogeenid ei talu happelist keskkonda ja seetõttu on ka meie naha rasu kergelt happelise pH-ga. Kui nahk pole piisavalt rasune pääsevad ärritajad kergemini nahka ja põhjustavad põletikke, ärritusi ja reaktsioone. Kui nende elutegevuse tulemid jõuavad meie närve mõjutama tekibki sügelus. Seetõttu on väga oluline igapäevane nahahooldusrutiin õigesti valitud toodetega, mis aitab kaasa meie naha õige pH taseme saavutamiseks. Atoopiline dermatiit kipub taanduma suvel kui on päikest ja ägenema sügis-talvisel perioodil. Haiguse kasvu seostatakse nii toidulisandite rohke kasutamisega kui ka siseruumides veedetava aja kasvuga.
Igapäevane hooldus kui parim kaitse
Nahahooldus peab olema regulaarne ehk igapäevane ning naha kaitsebarjääri taastav ja tugevdav. Isegi veega kokkupuude võib olla probleemne. Hoolega tuleb jälgida toodete kvaliteeti ja koostisaineid. Iga väiksemgi mööndus kvaliteedi osas võib kurjasti kätte maksta.
Haigus võib avalduda igas vanuses, aga rohkem on seda lastel ja üldiselt avaldub juba enne 5. eluaastat ning esineb rohkem poistel. Täiskasvanutel on seda aga rohkem naistel.
Elukvaliteet sõltub pühendumusest
Atoopilise dermatiidi esinemine nõuab väga suurt pühendumist, et saada aru mis võib seda vallandada, distsipliini, et seda kontrolli all hoida, raskematel juhtudel pidevat koostööd arstiga ja katsetamist, et leida õiged nahahooldustooted ning mõjutajad. See kõik aga ei taga seda, et ei oleks kehvemaid perioode. Seetõttu on see probleem väga stressirohke.
Atoopiline dermatiit väljendub tugevalt sügeleva nahalööbena, punetavate laikudena mis võivad olla ketendavad, piinavalt sügelevad naastud jne. Sügelemise tõttu ei suuda inimene keskenduda, magada ja tal on pidevalt ebamugav. Mõni inimene võib ennast nii palju kratsida, et tema küüned muutuvad sellest siledaks. Kratsimine halvendab olukorda ja kui nahk on puruks kratsitud kaasneb sellega ka kipitus. Naha kaitsebarjääri aitavad hoida head kreemid, kui aga ärritus on tekkinud ja see on ka katki kratsitud siis võiks eelistada salve, sest need ei kipita nii palju. Paraku päris kipituse vabu tooteid on kahjustunud naha puhul praktiliselt võimatu leida, sest katkine nahk kipitabki.
Mil moel atoopiline dermatiit avaldub sõltub suuresti vanusest. Noorematel inimestel esinevad valdavalt ägedad muutused punetus, villid ja koorikud nahal, vanematel kroonilisemad muutused. Kuid alati esineb sügelemine.
Esimesed märgid- mida jälgida lastel?
Sagedasti saavad mured alguse 3. elukuul. Põskedele ja peanahale tekivad sügelevad punetavad laigud, sõlmekesed, vesivillikesed ja leemendus. Nahk sügatakse puruks, tekivad koorikud ja lisanduda võib mädapõletik. Lööve võib areneda ka teistes piirkondades nagu põlvedel ja jäsemete sirutuspindadel. Sügelemise tõttu on lapsed enamasti virilad ja magavad halvasti. Umbes pooltel lastel 2. eluaasta lõpuks lööve kaob.
Atoopikutest väikelastel kipub nahk olema kuiv, lööve on eelistatult painutuskülgedel põlveõndlates ja küünarlohkudes, samuti labakäte ning-jalgade pealmistel külgedel. Sage koht on randmete sirutuspind, ka kukal, põsed ja silmalaud. Huuled on neil kuivad ja võivad lõheneda.
Neis piirkondades tekivad piinavalt sügelevad punetavad naastud, mis sügamise tõttu kattuvad väikeste koorikutega. Hiljem nahk pakseneb, lõheneb ja naha muster muutub märgatavalt tugevamaks.
Küünevalli põletiku korral võib tekkida küünte kahjustus. Tihti mängib rolli paikne niiskus, nt. pöidlaimejatel tekib nahapõletik pöidla otsas, suvel veega mängides kätel, aga ka huultel kui need liigselt niiskusega kokku puutuvad.
Täiskasvanutel veidi teisiti, aga mitte kergemini
Täiskasvanutel on lööve samuti sümmeetriline, kuid laste lööbest veidi erinev. Klassikalised kohad on silmalaud, otsmik, suu ümbrus, kukal, kael, ülakeha ja õlavööde, liigeste painutuspinnad ja käeseljad. Nahk on kõikjalt kuiv, hallikaskollane. Näo keskosa on kahvatu, kuid tihti närvipingega tekivad äkitselt punetavad laigud. Seetõttu võib oma vanuse kohta vanem välja näha. Painutusaladel, käeselgadel ja kuklal esineb märgatav nahamustri välja joonistumine, punetus ja ketendus. Lööve läheb sujuvalt üle normaalseks nahaks. Põletiku järgselt võib nahk jääda tumedamaks, kõige sagedamini silmade ümber (nn.pesukaru sümptom). Ka kaela külgpinnad võivad olla hallikas-pruunid (nn. määrdunud kael). Päevitumisel võivad paranenud kolded jääda heledamad.
Suletud ring: kratsimine, sügelus ja uus põletik
Sügelemineiseloomustab ka täiskasvanuid, neil on raske magada, lõõgastuda ja süveneda töösse. Sügelemine algab järsku ja sunnib lakkamatult kratsima kuni nahk on katki sügatud. Verised koorikud on tavaline nähtus. Tegelikult kratsimine omakorda intensiivistab haigust ning nii tekib suletud ring.
Ravi käib käsikäes koduse nahahooldusega
Millist ravi kasutada määrab arst, kuid ka parimatest ravimitest on vähe abi, kui inimene ei järgi vajalikku rutiini. Esmatähtis on ärritajatest ja allergeenidest hoidumine, nahakuivuse, sügelemise ja põletike kontrolli all hoidmine. Sageli pole ravist pääsu ja ravi ning nahahooldus käivad käsikäes. Ka seepidele tuleb tähelepanu pöörata ning isegi riiete pesuvahenditele. Nahka tuleb kindlasti peale pesemist kreemitada.
Atoopilise naha probleemid jäävad püsima umbes 10-20%-l kellel see lapsena on välja löönud.
Kas see jääbki kestma? Mis juhtub täiskasvanueas?
Ka täiskasvanuna jääb enamikul atoopikutel nahk kuivaks ja kahjustatavaks, isegi kui tugevalt väljendunud lööve on paranenud. Neil, kelle suguvõsas pole atoopiat esinenud, on paranemisvõimalused soodsamad.
- 50-75% täiskasvanutel võib tõenäoliselt areneda nohu, konjunktiviit või astma
- 25-50% võib tulla käteekseem
Atoopikud on vastuvõtlikumad ka teiste nahahaiguste suhtes, näiteks kontaktdermatiit pesuvahenditest ja nahka ärritavatest teguritest. Vastuvõtlikumad ollakse ka bakteriaalsete (nt. Staphylococcus aureus), viiruslike (nt. HSV e. ohatiseviirus) ja harvem seennakkuste suhtes.
Küsi nõu!
Me saame aidata olla toeks ja soovitada tooteid tuginedes meie praktikale erinevate naha- ja küüneprobleemide lahendamisel ja meditsiinilise ravi toetamisel. Julgelt võib meiega enne toote ostu ka konsulteerida.
Atoopilisele nahale sobivad tooted leiad siit.