Mis on muutumas ilumaailmas ehk mida võib tuua kaasa uus määrus?

Kõik me juba teame, et muutumas on mitmed nõuded iluteenustele ja iluteenuste osutajatele. Otsisime teile välja kõige värskema eelnõu, mis on pandud üles 12.02.25. NB! Tegu on eelnõuga mistõttu see ei ole veel lõplik ehk võib tulla muudatusi. Uus määrus hakkab kehtima 01.09.25. Täpsemalt saad ka ise silma peal hoida Eelnõude infosüsteemis ehk aitab see tuua natuke ka hingerahu või seada varem samme muutuste suunas.

Meie kokkuvõte on ülesehitatud nii, et paneme määruse punkti ja sinna juurde eelnõu seletuskirja selgituse. Mõlemad dokumendid leiate ka eelmainitud lehelt.

Nõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele. Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 19 lõike 6 alusel

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse terviseohutuse tagamiseks nõuded ilu- ja isikuteenuse osutajale, teenust vahetult osutava isiku teadmistele ja oskustele ning rahvatervishoiu seaduse § 19 lõike 1 tähenduses ilu- ja isikuteenuse osutamisele, sealhulgas teenuse osutamise ruumidele ja vahenditele.

 (2) Määrusega kehtestatud nõudeid peavad järgima ilu- ja isikuteenust osutavad juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad ning teenust vahetult osutavad isikud.

2. peatükk Teenuste üldnõuded

§ 2. Teenuse ohutus

(1)  Pakutav teenus peab olema ohutu ja vastama tarbijakaitseseaduse §-s 9 sätestatud nõuetele.

SK: Lõike 1 kohaselt peab pakutav teenus olema ohutu ning vastama tarbijakaitseseaduse §-s 9 sätestatud nõuetele, mille kohaselt peavad teenusel olema sellised omadused, mida teenusesaaja õigustatult eeldab. See tähendab, et eelnõus käsitletud teenused peavad vastama teatud kvaliteedi- ja ohutusnõuetele, et kaitsta teenusesaaja tervist ja õigusi. Nõude eesmärk on tagada, et teenus oleks kujundatud ja osutatud viisil, mis ei sea ohtu teenusesaaja tervist ega põhjusta füüsilist kahju. Teenusesaajal on õigustatud ootus, et pakutav teenus vastab teatud standarditele ja lubadustele, mis tulenevad teenuse olemusest või sellest, mida on teenuse kohta öeldud. Näiteks eeldab teenusesaaja, et iluteenused aitavad heaolu parandada, mitte ei halvenda seda. Teenuse omadused nagu tõhusus, koostisosad (nt kosmeetika puhul) või mõjud peavad olema selgelt määratletud ja tõestatud. See tähendab, et teenusepakkuja ei tohi anda põhjendamatuid lubadusi. Seega peab teenuseosutaja tegema kõik mõistliku tagamaks, et teenus on tervisele ohutu ja vastab kliendi ootustele, mis põhinevad antud lubadustel või üldistel standarditel.

(2) Teenuseosutajal ei ole lubatud teostada esteetilisi ja haiguste ravimisega seotud protseduure ega kasutada teenuse osutamisel seadmeid või manustada teenusesaajale ravimeid, mis on lubatud vaid tervishoiuteenuse osutajale tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses.

SK: Lõikes 2 sätestatakse, et teenuseosutajal ei ole lubatud teostada esteetilisi ja haiguste ravimisega seotud protseduure ega kasutada teenuse osutamisel seadmeid või manustada teenusesaajale ravimeid, mis on lubatud vaid tervishoiuteenuse osutajale tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses. Kehtiva määruse kohaselt on iluteenuste osutajal lubatud läbi viia üksnes neid protseduure, mis ei ole seotud nahahaiguste ravimise ja kosmeetiliste vigade kirurgilise korrigeerimisega. Eelnõuga täpsustatakse ja täiendatakse kehtivat sätet. Teenuse terviseohutuse hindamine ning kuuluvus ilu- või tervishoiuteenuste valdkonda põhineb protseduuri iseloomul, võimalike tüsistuste ohtudel ja kasutatavate seadmete funktsionaalsusel (sh kasutusotstarve ja -piirangud). Teenusesaaja terviseohutuse seisukohalt on oluline rõhutada, et mittemeditsiiniliste iluteenuste puhul on tegemist protseduuridega, mis on kergema iseloomu ja väiksemate terviseriskidega ning mida teostatakse vähevõimsate seadmetega. Iluteenuse osutajal, kes ei ole tervishoiuteenuse osutaja ega oma tegutsemiseks vastavat Terviseameti poolt väljastatud tegevusluba, ei ole õigust tegeleda protseduuridega, mis käsitlevad haiguste ravi või esteetiliste vigade parandamist (nt kortsude, armide või pigmendilaikude korrigeerimine). Esteetiliste mittekirurgiliste meditsiiniliste protseduuride Euroopa standardi EVS-EN 16844:2017+A2:2019 kohaselt kuuluvad taoliste protseduuride hulka näiteks botulotoksiini süstimised, täitesüstid, mesoteraapia, mikronõelumine – kui nõel tungib sügavamale kui 0,2 mm nina ja silmade ümber, 0,5 mm ülejäänud näol ja kaelal ning 1 mm ülejäänud kehal, keemiline naha koorimine (keskmine ja sügav), krüolipolüüs, laserprotseduurid jmt. Standardi käsitlusalas on esteetilised meditsiinilised protseduurid, mis lähevad sügavamale kui naha sarvkiht või millel on (või väidetavalt on) bioloogiline toime sarvkihist sügavamal. Standardi käsitlusalasse ei kuulu tätoveerimine ega protseduur, mis ei mõjuta kudesid sarvkihist sügavamal ja mida seaduslikult võivad teostada spetsialistid, kes ei ole tervishoiutöötajad (nt tätoveerijad, kosmeetikud). Esteetilised mittekirurgilised meditsiinilised protseduurid eeldavad teenuseosutajalt põhjalikke meditsiinilisi teadmisi naha ehitusest, näo ja kaela anatoomiast ning inimese füsioloogiast. Enne protseduuri teostamist peab teenuseosutaja koguma patsiendi anamneesi, hindama objektiivselt tema terviseseisundit, tundma protseduuri vastunäidustusi ning olema valmis võimalike komplikatsioonide korral adekvaatselt reageerima. Seega käsitatakse neid teenuseid tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) alusel tervishoiuteenustena. 5 Iluteenuse osutajad ei tohi manustada aineid (ravimeid) ega kasutada seadmeid, mis on mõeldud kasutamiseks tervishoiuteenuse osutamisel (nt laserid alates 2. riskiklassist, tugevad keemilised koorijad, süstitavad ravimid, anesteetikumid ehk tuimestid). Tuimestusaine on ravim, mistõttu ei ole selle kasutamine ilusalongiteenuse osutamisel lubatud. Vajadust isikule ükskõik missugust ravimit manustada, hindab üksnes tervishoiutöötaja, kelle pädevuses on hinnata, et ravim oleks inimesele sobiv ning ei tekitaks ohtu tema elule ega tervisele. Terviseamet on koostanud iluteenindajatele infolehe „Iluteenuse osutamisel tegutse oma pädevuse piires!“ 8 , milles samuti ravimite manustamise tingimusi rõhutatakse. Seega on teenuseosutajate kohustus piirata oma tegevus valdkondadega, mis ei nõua meditsiinilist pädevust ja mis ei ole otseselt seotud haiguste raviga.

(3)Teenuse osutamisel on lubatud kasutada ainult kosmeetikatooteid, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59–209) sätestatud nõuetele.

SK: Lõikes 3 sätestatakse piirang, et teenuse osutamisel on lubatud kasutada ainult kosmeetikatooteid, mis vastavad kosmeetikamääruse nõuetele. Säte on vajalik teenusesaajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks. Kosmeetikamäärusega kehtestatakse rangelt kontrollitud standardid, mis määravad, millised kosmeetikatoodete koostisosad ja protseduurid on lubatud, et vähendada võimalike kahjulike ainete kasutamise riski. Euroopa Liit reguleerib kosmeetikatoodete koostist, märgistust ja tootmisprotsessi tagamaks, et kõik müügil olevad tooted oleksid ohutud ega sisaldaks tervisele ohtlikke aineid. Kõik kosmeetikamääruse kohased tooted on testitud ja kontrollitud vastavalt kehtivatele nõuetele ning neid võib kasutada ohutult nii igapäevases tarbimises kui ka iluteenuste osutamisel. Kosmeetikamääruse nõuete järgimine aitab minimeerida võimalikke allergilisi reaktsioone, mürgistusi ja muid terviseprobleeme, mis võivad tekkida, kui tooted sisaldavad keelatud või testimata aineid.

§ 3. Teenusesaaja informeerimine teenusest

(1)Teenuseosutaja teeb teenusesaajale kättesaadavaks info protseduuri käigus kasutatavate seadmete, toodete, nende omaduste, vastunäidustuste ja võimalike tüsistuste või kõrvalnähtude kohta.

SK: Lõike 1 kohaselt teeb teenuseosutaja teenusesaajale kättesaadavaks info protseduuri käigus kasutatavate seadmete, toodete, nende omaduste, vastunäidustuste ja võimalike tüsistuste või kõrvalnähtude kohta. Tarbijakaitseseaduse § 3 lõike 2 alusel on tarbijatel õigus saada pakutavate teenuste ja kaupade kohta tõest ja vajalikku teavet, et teha teadlikke otsuseid ning olla kursis võimalike riskidega. Kehtivat sätet täiendatakse, et rõhutada, millist teavet on teenuseosutajatel kohustus terviseohutuse tagamise seisukohast edastada, kuna tarbijad ei pruugi alati oma õigustest teadlikud olla. Ka OSKA isikuteenuste uuringust9 selgub, et tarbijaid ei teavitata teenusega kaasneda võivatest riskidest piisavalt. Kui klient on võimalikest kõrvalmõjudest, vastunäidustustest ja ohtudest teadlik, saab ta teha teadliku otsuse ja vajaduse korral loobuda teenusest, kui see tema terviseseisundile või ootustele ei sobi. Teenuseosutajad võivad teavet jagada mitmel viisil, näiteks kirjalike (veebi)materjalide, suuliste selgituste või nõusolekuvormide kaudu. Oluline on, et info oleks selge, täpne ja üheselt arusaadav, et tagada klientide teadlik ja vabatahtlik nõusolek teenusega. Kui otsustatakse kasutada nõusolekuvorme, milles soovitakse teada ka andmeid teenusesaaja terviseseisundi ja haiguste kohta, tuleb järgida ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) tulenevaid nõudeid.

(2) Teenuseosutaja informeerib vajaduse korral teenusesaajat teenusejärgsest hooldusest.

SK: Lõike 2 kohaselt informeerib teenuseosutaja teenusesaajat teenusejärgsest hooldusest, kui protseduuri iseloom seda eeldab. Nõue on oluline tagamaks, et teenusesaaja teaks, kuidas pärast teenuse osutamist saavutada parimad võimalikud tulemused ja vältida soovimatuid kõrvaltoimeid. See aitab säilitada teenuse efektiivsust, vähendada tüsistuste riski ja tagada kliendi rahulolu teenusega. Teenusejärgne hooldus on oluline naha või keha taastumiseks, et vältida ärritusi, põletikke või muid tüsistusi. Teenusejärgsed juhised on äärmiselt vajalikud näiteks tätoveerimise, püsimeigi ja kehaaugustamise puhul, kus on oluline anda teenusesaajale juhised naha puhastamiseks, kreemitamiseks ja hooldamiseks, et soodustada paranemist, vältida infektsioone ja tagada värvi püsivus või ehte sobivus.

§4. Nõuded teenuse osutamise ruumile

 (1) Teenuse osutamise ruum on ruum, kus teenusesaajale teenust vahetult osutatakse.

 (2) Teenuse osutamise ruum peab vastama osutatava teenuse eripärale.

SK: Lõike 2 kohaselt peab teenuse osutamise ruum vastama osutatava teenuse eripärale. Kehtivas määruses on sätestatud väga täpsed nõuded ruumidele ja nende suurusele. Eelnõus enam numbrilisi ruumi suuruse nõudeid ei kehtestata, vaid muudetakse see säte paindlikumaks. Kui ruutmeetri nõuded on väga täpselt sätestatud, võib see piirata teenuseosutamise paindlikkust, kuna iga teenuse eripära võib vajada erinevat ruumide suurust. Teenuse osutamise ruumi suuruse vajaduse hindamisel tuleb lähtuda reaalsetest vajadustest. Teenuse osutamise ruumi suurus peab tagama klientidele privaatsuse ja ohutuse ning vajalikus ulatuses ja juurdepääsu. Teenuse osutamise ruumide puhul on oluline, et need oleksid kohandatud vastavalt teenuse olemusele, nõuetele ja vajadustele, et tagada teenusesaajate ja -osutajate tervis, mugavus ja ohutus ning et teenuse osutamine saaks toimuda professionaalselt ja efektiivselt. See tähendab, et ruumid peavad olema nii suuruse, paigutuse kui ka sisustuse poolest pakutava teenuse jaoks sobivad. Iluteenused on väga erinevad ning vajavad ka erinevaid töötingimusi ja seadmeid. Näiteks küünetehniku (sh maniküüri ja pediküüri) teenuse osutamise ruumid vajavad piisavat ruumi töölaudadele ja spetsiaalsetele toolidele, samuti häid ventilatsioonitingimusi, et kemikaalide aurud ei ohustaks tervist. Kosmeetikuteenused (näohooldused, depilatsioon) vajavad steriilseid tööpindu ja ka privaatsust, seega peaksid ruumid olema varustatud vajalike hügieenitoodetega ning võimaldama mugavat ja diskreetset keskkonda. Juuksuriteenused vajavad ruumi juuksehooldusvahendite, peeglite ja valgustuse jaoks, samuti veeühendust ja ruumi pesutoolide jaoks. Iga teenus vajab piisavalt ruumi, et teenuseosutaja ja -saaja saaksid liikuda mugavalt ja ohutult. Ruum peab olema piisavalt suur, et vältida kitsaid tingimusi, kus teenuseosutajal oleks raske ümber kliendi liikuda ja võib seetõttu põhjustada õnnetusi. Samuti tuleb arvestada, et mõnede teenuse osutamisel kasutatavate elektriseadmete mõõtmed eeldavad spetsiifilisemat lähenemist (rohkem ruumi).Teenuse osutamise ruumi väiksema mahutavuse korral on iluteeninduses juba praegu kasutusel töökorralduse mudel, kus töö käib vahetustega / graafiku alusel (üks töökoht võib olla adapteeritav erinevate teenuste jaoks). Paindlikud nõuded võimaldavad teenuseosutajatel keskenduda pigem tervise- ja ohutusstandarditele, mitte ruumide suurusele. Samuti soodustab see tõhusamat töökorraldust, desinfitseerimist ja ohutust.

(3) Teenuse osutamise ruumis peab olema mehaaniline sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsioon, mis tagab teenuse ohutuks osutamiseks piisava õhuvahetuse. Minimaalne õhuvahetus peab olema vähemalt 2,5 l/s m² kohta, kuid teenuse eripära arvestades, sealhulgas kemikaalidega töötamisel, tuleb tagada õhuvahetus, mis on piisav terviseriskide ennetamiseks.

SK: Lõikes 3 sätestatakse nõue, et teenuse osutamise ruumis peab olema mehaaniline sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsioon, mis tagab teenuse ohutuks osutamiseks piisava õhuvahetuse. Minimaalne õhuvahetus peab olema vähemalt 2,5 l/s m² kohta, kuid teenuse eripära arvestades, sealhulgas kemikaalidega töötamisel, tuleb tagada õhuvahetus, mis on piisav terviseriskide ennetamiseks. Kehtivas määruses on sisuliselt sama säte juuksuri-, maniküüri-, pediküüri- ja kosmeetikateenuse kohta. Lisaks on nende teenuste puhul nõutud, et tööruum peab olema naaberruumide suhtes alarõhuline. Samuti on nõutud, et solaariumi ventilatsioon tagaks õhuvahetuse vähemalt 15–25 l/sek ning üle 5,5 KW võimsusega UV-seade oleks varustatud kohtväljatõmbega. Eelnõuga täpsustatakse, et minimaalne õhuvahetus 2,5 l/s m² kohta ei pruugi olla piisav kõikide teenuste osutamisel ohutuse tagamiseks. 7 Paljude teenuste puhul kasutatakse kemikaale, mis aurustuvad ja võivad suurendada õhus kahjulike ainete kontsentratsiooni. Piisav ventilatsioon vähendab terviseriske, sealhulgas ärritusi, allergiaid ja kokkupuudet toksiliste ühenditega, näiteks lenduvate orgaaniliste ühenditega (LOÜ), mida leidub küünelakkides, juuksevärvides ja liimides. Ebapiisav ventilatsioon seab ohtu nii teenusesaajad kui ka -osutajad. Teenuseosutajatel (ilusalongi pidajatel) on oluline arvesse võtta, et üldventilatsiooni süsteem, mis on mõeldud kontoritesse, koolidesse ja muudesse mittetööstuslikesse keskkondadesse, ei ole piisav mürgiste ainete „ohututes“ kontsentratsioonides hoidmiseks. Üldventilatsioon, kui see on korralikult paigaldatud, käitatud ja hooldatud, võib vähendada kemikaalidega kokkupuudet ja parandada salongi keskkonda, kuid oluline on meeles pidada, et selline ventilatsioon lahjendab, kuid ei eemalda täielikult õhust saasteaineid. Määruse eelnõu näeb ette mehaanilise sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni kasutamist. See süsteem suudab tagada ühtlasema ja prognoositavama värske õhu koguse sõltumata keskkonnatingimustest. See püüab kinni ja eemaldab saasteained nende allikast enne, kui need jõuavad hingatava õhuni. Salongi omanikule on konkreetses ilusalongis ventilatsioonivajaduse hindamise aluseks töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. Tööandjal tuleb töökeskkonnas olevad ohud üles leida ning neid standardite ja teiste asjakohaste juhendmaterjalide alusel hinnata. Näiteks on headeks juhisteks Eesti standard EVS 906:2018 „Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsioonija ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 16798- 3:2017“ ja Euroopa standard EVS-EN 16798-3:2017 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 3: Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimise süsteemidele“ (moodulid M5-1, M5-4). Standardid annavad ka üldise soovituse, et ventilatsioonivajadus sõltub ruumi suurusest, töökohtade arvust ja kasutatavate seadmete tööiseloomust.

(4) Teenuse osutamise ruumis peab olema tagatud küllaldane kunstlik valgustus, mis võimaldab teenuse ohutut osutamist ning vähendab riske teenusesaajale. Kombineeritud valgustus töökohal (kohtvalgustus ja üldvalgustus) valgustustihedusega vähemalt 2000 lx peab olema tagatud selliste teenuste osutamisel, mille puhul töö nõuab erilist täpsust või kasutatakse teravaid, invasiivseid või potentsiaalselt ohtlikke vahendeid.

SK: Lõige 4 sätestab, et teenuse osutamise ruumides peab olema tagatud küllaldane kunstlik valgustus, mis võimaldab teenuse ohutut osutamist ning vähendab riske teenusesaajale. Kombineeritud valgustus töökohal (kohtvalgustus ja üldvalgustus) valgustustihedusega vähemalt 2000 lx peab olema tagatud selliste teenuste osutamisel, mille puhul töö nõuab erilist täpsust või kasutatakse teravaid, invasiivseid või potentsiaalselt ohtlikke vahendeid. Piisav valgustus on iluteenuste ohutuse ja kvaliteedi tagamiseks kriitilise tähtsusega. Hea nähtavus aitab teenuseosutajal vältida vigu ja vähendada riske ning tagada nii enda kui ka teenusesaaja tervis ja heaolu. Eriti oluline on piisav valgustus teravate või invasiivsete töövahendite kasutamisel, kus tööala täpne nägemine aitab vältida vigastusi ja soovimatuid kõrvalmõjusid. Kehtivas määruses on valgustustiheduse nõuded ja tüübid määratud erinevatele tööruumidele, näiteks juuksuri- ja kosmeetikateenuste puhul. Eelnõuga jäetakse aga konkreetsete teenuste loetelu lahtiseks, arvestades teenuste erisusi ja riske. See paindlikkus on vajalik, kuna iluteenused varieeruvad oma olemuselt ja valgustuse vajadus sõltub teenuse täpsusnõuetest. Näiteks piisab teatud teenuste puhul loomulikust või tavavalgustusest (nt solaariumiteenus), samas kui teised teenused (nt kosmeetilised protseduurid (mikronõelumine, karvaeemaldus), tätoveerimine, püsimeigi tegemine, keha augustamine, ripsme-, kulmu- ja küünetehniku teenus), vajavad vähemalt 2000 lx valgustust, et tagada töö täpsus ja välistada vigastused. Valgustuse puhul on juhiseks ka standard EVS-EN 12464-1:2021 „Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad“, mis kehtestab valgustustiheduse ja muud nõuded vastavalt erinevatele töötingimustele.

(5) Teenuse osutamise ruumis peab olema sooja ja külma vee varustus ja kanalisatsioon.

(6) Teenuse osutamise ruumis või teenuse osutamise vahetus läheduses peab olema tagatud tualeti kasutamise võimalus.

(7) Teenuse osutamise ruumi kõik seinad, uksed, aknad, põrandad ja laed peavad olema kergesti puhastatavad ning taluma niisket puhastust ja vajalikus ulatuses desinfitseerimist.

(8) Teenuse osutamise ruumi põrand peab olema libisemiskindel. Vaipkatet ja vaipu pole lubatud teenuse osutamise ruumi põrandal kasutada.

(9) Teenuse osutamise ruumi põrand ei tohi asuda maapinnast madalamal kui pool ruumi kõrgust.

§5. Hügieeninõuded teenuse osutamise ruumidele, tööpindadele ja -vahenditele

(1) Teenuse osutamise ruum, tööpinnad ja -vahendid peavad enne teenuse osutamist olema puhtad ja vajaduse korral desinfitseeritud.

(2) Tööpind on igasugune pind, millel teenuseosutaja teeb tööd ja mis on mõeldud töövahendite, toodete ja muude esemete hoidmiseks ja kasutamiseks.

(3) Kui on oht vere või teiste kehavedelike edasikandumiseks, tuleb töö- ja muud pinnad katta kaitsekile, lina või muu kaitsevahendiga, mis vahetatakse pärast igat teenusesaajat.

 (4) Töövahend tuleb puhastada ja desinfitseerida pärast igat teenusesaajat. Korduvkasutusega töövahendid, mille kasutamisel on vere või teiste kehavedelike edasikandumise oht, tuleb steriliseerida pärast igat teenusesaajat.

(5) Teenuseosutaja peab kasutama teenuse osutamise ruumide, tööpindade ja -vahendite puhastamiseks, desinfitseerimiseks ja steriliseerimiseks üksnes neid vahendeid ja aineid ning üksnes sel viisil, mis ei ohusta inimese tervist. Puhastamis-, desinfitseerimis- ja steriliseerimisaineid tuleb kasutada vastavalt tootja juhistele ning ained peavad olema lubatud Eestis kasutamiseks.

(6) Ristsaastumise vältimiseks tuleb kasutatud töövahendeid hoida puhastest töövahenditest eraldi

§6. Hügieeninõuded teenuse osutamisel

(1) Teenust vahetult osutav isik peab:

1) kandma vastavalt teenuse iseloomule sobivat ja puhast tööriietust;

2) pesema enne teenuse osutamist käed ja vajaduse korral tegema käte antiseptika;

3) kasutama teenuse osutamisel teenuse iseloomule vastavaid isikukaitsevahendeid;

4) kasutama teenusesaaja ja tema rõivaste kaitsmiseks sobivaid vahendeid.

(2) Teenindamisel kasutatav korduvkasutusega pesu (rätikud, linad ja muud riideesemed) tuleb vahetada pärast igat teenusesaajat ning pesta vähemalt 60 °C veega.

§ 7. Nõuded teenuseosutaja väljaõppele Teenust vahetult osutaval isikul peab olema tõendatud üldine valdkondlik väljaõpe, mis hõlmab järgmisi teemasid:

SK: Eelnõu § 7 kehtestab nõuded teenuseosutaja väljaõppele. Teenuseosutajate väljaõpe hõlmab sihipärast protsessi, mille käigus omandatakse konkreetsed teadmised ja oskused, mis on vajalikud iluteenuste kvaliteetseks ja ohutuks osutamiseks. Teadmised omandatakse teoreetilises osas, mis hõlmab faktide, kontseptsioonide, põhimõtete ja muu vajaliku õppimist, ning oskused praktilises osas, mis keskendub tegevuste sooritamisele ja kogemuse kaudu õpitule. Eelnõu üldnõuete peatükis kehtestatakse üldised väljaõppenõuded kõigile teenuseosutajatele, kes vahetult teenust osutavad. Teenuse liigist sõltuvad spetsiifilisemad nõuded on kehtestatud vastavate teenuste erisätetes. Erinõuded väljaõppele teenuste kaupa on relevantsed ka praegu, kuna põhinevad olemasolevatel kutsestandarditel ja koolitusprogrammidel. Kvaliteetse ja ohutu teenuse osutamiseks on vajalikud tervist puudutavad teadmised, sealhulgas baasteadmised anatoomiast ja füsioloogiast, naha ehitusest ja nahahaigustest, mikrobioloogiast, kemikaalidest, kosmeetikatoodetest ja teenuse võimalikest kõrvalmõjudest. Olulise tähtsusega on ka hügieeninõuete järgimine, isikukaitsevahendite õige kasutamine ja desinfitseerivate ainete teadlik kasutamine, et piirata ja takistada infektsioonide levikut ning tagada nii tarbija kui ka teenuseosutaja terviseohutus. Eestis on võimalik omandada iluteenindaja amet pikaajalise kutseõppe või täienduskoolituste kaudu. Õppevõimalusi pakuvad nii riiklikud kui erakutsekoolid, samuti erakoolituskeskused. Levinumaid erialasid, nagu juuksur, kosmeetik ja küünetehnik, saab õppida kutsehariduse tasemeõppes, kus on võimalik sooritada ka kutseeksam ning omandada kutsetunnistus. Tööturul on kutsetunnistusega teenuseosutajad eelistatud. Kõiki isikuteenuseid ja -protseduure tasemeõppes ei õpetata, kuid ka sel juhul on erialane väljaõpe ja baasteadmised olulised. Erialaseid oskusi ja teadmisi saab omandada täienduskoolituste kaudu, mis toimuvad väljaspool tasemeõpet. Täienduskoolitused viiakse läbi õppekava alusel, kus määratakse kindlaks õppija poolt õppeprotsessi käigus omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud. Täienduskoolituste maht, vorm ja sisu võivad olla väga erinevad – need võivad ulatuda lühikursustest, mis keskenduvad konkreetsete kompetentside arendamisele, kuni mahukamate kursusteni, mis võimaldavad süvitsi omandada mõne valdkonna põhioskused ja -teadmised. Täienduskoolituse lühikursused on eelkõige mõeldud juba tegutsevatele spetsialistidele, kes soovivad oma oskusi täiendada, need ei asenda põhjalikku väljaõpet. Tegevusloa või majandustegevusteatega koolitusasutustel on õigus väljastada tunnistusi ja tõendeid. Täiskasvanute täienduskoolitusasutuste tegevuslubade ja majandustegevusteadete andmed on kättesaadavad Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) avalikus vaates.13 Teatud teenuste pakkumiseks vajalikke oskusi ja teadmisi omandatakse ka muudel koolitustel või töökohal kogenud töötaja juhendamisel. Samuti käiakse õppimas välismaal ning täiendatakse end iseseisvalt veebipõhiste õppematerjalide ja videote vahendusel. Valdkonna muutustega kursis olemiseks on oluline pidev enesetäiendamine erialastel koolitustel ning järjepidev töötamine erialal. Teenuseosutajal peavad RTHS-i § 19 lõike 2 kohaselt olema tõendatud teadmised ja oskused teenuse ohutuks osutamiseks ning tõsise soovimatu mõju ennetamiseks. See tähendab, et teenuseosutaja peab omama vajalikke teadmisi ja praktilisi oskusi, et tagada osutatavate iluteenuste ohutus ja vältida negatiivseid tagajärgi ning mille kohta on võimalik esitada tõendid või tõestusmaterjal. Selleks võivad olla näiteks haridustunnistused, koolitustõendid, sertifikaadid, aga ka kogemused või muu tõendusmaterjal. Teadmised ja oskused võivad olla omandatud koolituste, kogemuste omandamise või muude õppeviisidega. Nõude eesmärk on tagada, et iluteenuseid vahetult osutavatel isikutel oleks piisavalt teoreetilisi teadmisi ja ka praktilisi oskusi protseduuri ohutuks teostamiseks, ning seeläbi parandada iluteenuste kvaliteeti. Piisavate teadmiste ja oskuste omamise korral oskab iluteenuse vahetu osutaja kasutada protseduuride tegemiseks vajalikke seadmeid oskuslikult ja ohutult, nõustada tarbijat protseduuride ja vastunäidustuste suhtes, säilitada puhast keskkonda, minimeerida nakkus- ja nahahaiguste leviku riski ning tõsiseid soovimatuid mõjusid. Tõsine soovimatu mõju on soovimatu mõju, mille tagajärjeks on ajutine või püsiv talituslik häire, puue, haiglaravile suunamine, kaasasündinud väärareng, otsene risk elule või surm. Tõsisest soovimatust mõjust teatamist reguleerib kosmeetikamääruse artikkel 23. Eelnõu §-ga 7 sätestatakse nõuded sellele, mida peab hõlmama teenuseosutaja üldine tõendatav valdkondlik väljaõpe. Nõuetekohane ettevalmistus ja teadmiste rakendamine aitab tagada nii teenusesaajate kui ka -osutajate endi ohutuse, ennetades terviseprobleeme ja tagades usaldusväärse teeninduse. Kehtivas määruses on sätestatud nõuded iluteenuseid osutava ettevõtte personali teadmistele, mille kohaselt peavad kosmeetika-, juuksuri-, maniküüri-, pediküüri- ja solaariumiteenuse osutajad omama tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise alaseid teadmisi. Nõuded on kehtestatud ka küünetehnikutele, jumestajatele ja tätoveerijatele. Täpsemalt on nõutud üldteadmisi nakkus- ja nahahaigustest, nende leviku viisidest ja tõrjest, võimalikest ohuteguritest, tervisele ohtlikult mõjuda võivatest kemikaalidest, desinfitseerimisest ja desinfektantidest ning nende kasutamise meetoditest, teatud teenuste puhul ka steriliseerimisest. Sisuliselt hõlmab kehtiv määrus suurema osa eelnõuga kehtestatavatest väljaõppe nõuetest, kuid on üldsõnalisem. Eelnõuga täpsustatakse, täiendatakse ja korrigeeritakse selguse huvides kehtivaid nõudeid ning neid laiendatakse ka teenustele, mida kehtivas määruses otseselt ei nimetata, kuid on oma olemuselt kosmeetikateenused.

1)  hügieeninõuded;

SK: Punkti 1 kohaselt peab väljaõpe hõlmama hügieeninõuete tundmist. See tähendab, et teenuseosutaja peab tundma puhastamise, desinfitseerimise ja steriliseerimise põhimõtteid, oskama tagada töökoha hügieeni ja teenusesaajate ohutust, arvestades teenuse eripära, kasutatava instrumentaariumi kuju, materjali ja iseloomu, ristsaastumise riski ja teenusega kaasnevaid täiendavaid asjaolusid (nt juhuslik torkevigastus). Ilusalongides on soovitatav ka hügieeniplaani olemasolu (puhastatavad pinnad ja vahendid, puhastus- ja desinfektsioonivahendid, sagedus jms), kuid teenuseosutaja peab vähemalt teadma ja oskama järgida häid hügieenitavasid.

2) haigustekitajate (bakterid, viirused, seened) ja nende leviku tundmine, neist põhjustatud nakkused ja ennetusmeetmed;

SK: Punkti 2 kohaselt peab teenuseosutajate väljaõpe hõlmama haigustekitajate tundmist praktilisest vaatenurgast. Oluline on teada haigustekitajaid (bakterid, viirused ja seened), mis põhjustavad enim levinud terviseprobleeme seoses iluteenuste osutamisega, nende omadusi ja leviku viise. Teenuseosutaja peab mõistma milliseid nakkusi mikroorganismid võivad põhjustada ja kuidas need võivad mõjutada nii teenusesaajat kui ka -osutajat, samuti oskama ennetada nakkuste levikut (nt õige käte hügieen, töövahendite steriliseerimine/desinfitseerimine, ühekordsete vahendite kasutamine jms)

3) esmaabi põhimõtted (õnnetusolukorra hindamine ja tegutsemine, hädaabi kutsumine, kannatanu seisundi hindamine);

SK: Punkti 3 kohaselt peab väljaõpe hõlmama esmaabi põhimõtteid. Teenuseosutajal peaks olema põhiteadmised esmaabist, et osata reageerida allergiliste reaktsioonide, verejooksu või muude äkiliste terviseprobleemide korral. Kui teenuseosutaja teab esmaabi põhitõdesid, saab ta kiirelt reageerida õnnetuse, näiteks lõike- või põletushaava, korral. Teenuseosutaja peab oskama hinnata õnnetusolukorda, tegutseda vastavalt olukorrale ja vajaduse korral kutsuda abi. Samuti on oluline hinnata kannatanu seisundit, sealhulgas tuleb vajaduse korral osata peatada verejooksu ja tunda haavade sidumise võtteid. Esmaabi peaks oskama anda ka erinevate vigastuste (silmakahjustused, elektrilöök, šokiseisund) korral.

4) teenuse eripärale vastava protseduuri näidustused ja vastunäidustused.

SK: Punkti 4 kohaselt peab teenuseosutaja tundma vastavalt osutatavale teenusele selle näidustusi ja vastunäidustusi ning ohutustehnikat ja valdkonnaspetsiifiliste töövõtete nõudeid.

3. peatükk Teenuste erinõuded

 § 8. Nõuded kosmeetikuteenusele

(1) Kosmeetikuteenus on näo, keha, käte ja jalgade hooldus, sealhulgas maniküür ja pediküür, karvade eemaldamine ja jumestamine.

(2) Kosmeetikuteenust vahetult osutaval isikul peab olema tõendatud väljaõpe, mis hõlmab järgmisi teemasid:

1) naha (küüne ja karva) ehitus ja talitlus;

2) nakkuslikud ja mittenakkuslikud nahahaigused, allergiad, nahapõletiku ja haigusseisundi tunnused;

3) kosmeetikuteenuse osutamisega seotud töövahendite ja instrumentide riskipõhine dekontaminatsioon (dekontaminatsiooni astmed, riskipõhine lähenemine, sobivad vahendid ja meetodid);

4) aseptika ja antiseptika reeglid;

5) kosmeetiku isikukaitsevahendite riskipõhine kasutamine;

 6) teenuse osutamisel kasutatavad tervisele ohtlikult mõjuda võivad kemikaalid ja kosmeetikatooted.

(3) Kosmeetikuteenuse osutamisel kasutatavaid aparaate (seadmeid) tuleb kasutada, hooldada, seadistada ja kontrollida vastavalt tootja juhistele.

(4) Enne aparaadi (seadme) kasutamise alustamist peab kosmeetikuteenust vahetult osutav isik olema saanud asjakohase väljaõppe.

 (5) Kosmeetikuteenuse osutamise kohas peavad olema kättesaadavad kasutatava aparaadi (seadme) kasutusjuhend ning asjakohastel juhtudel paigaldamist ja hooldamist käsitlevad dokumendid.

 (6) Teenusesaajat teavitatakse kosmeetikuteenuse osutamise käigus märgatud naha muutustest ning vajaduse korral antakse soovitus pöörduda tervishoiuteenuse osutaja poole.

 § 9. Nõuded juuksuriteenusele

 (1) Juuksuriteenus on peanaha ja juuste hooldamine ja töötlemine, juuste lõikamine, stiili loomine, värvimine ja blondeerimine, soengu ja püsilokkide tegemine ning vuntside ja habeme lõikamine.

(2) Juuksuriteenust vahetult osutaval isikul peab olema tõendatud väljaõpe, mis hõlmab järgmisi teemasid:

1) juuste ja peanaha anatoomia ja talitlus;

2) nakkuslikud ja mittenakkuslikud nahahaigused, allergiad, nahapõletiku ja haigusseisundi tunnused;

3) juuksuriteenuse osutamisega seotud töövahendite ja instrumentide riskipõhine dekontaminatsioon (dekontaminatsiooni astmed, riskipõhine lähenemine, sobivad vahendid ja meetodid);

4) juuksuriteenuse osutaja isikukaitsevahendite riskipõhine kasutamine;

5) juuksuriteenuse osutamiseks kasutatavad tervisele ohtlikult mõjuda võivad kemikaalid ja kosmeetikatooted.

 (3) Juuksuriteenuse osutamise käigus avastatud pedikuloosi korral teavitatakse teenusesaajat nii täide kui tingude olemasolust.

 (4) Pedikuloosiga teenusesaaja teenindamisel kasutatud töövahendid tuleb võimalusel korral pesta kuuma veega või steriliseerida. Ühekordsed tarvikud ja lõigatud juuksed tuleb kohe panna kotti, mis suletakse ja viiakse jäätmekonteinerisse. Korduvkasutatavaid rätikuid ja kaitsekeepe tuleb pesta vähemalt 60 °C vees vähemalt 30 minutit.

 § 10. Nõuded keha augustamise teenusele

(1) Keha augustamise teenus on protseduur, mille käigus läbistatakse nahk, limaskest, lihas või kõhrkude, et moodustuks avaus, millesse on võimalik sisestada ehteid.

 (2) Keha augustamise teenust vahetult osutaval isikul peab olema tõendatud väljaõpe, mis hõlmab järgmisi teemasid:

1) augustatava kehapiirkonna anatoomilised iseärasused, naha ehitus ja talitlus, haavahoolduse alused;

 2) keha augustamise teenuse osutamisega seotud töövahendite ja instrumentide riskipõhine dekontaminatsioon (dekontaminatsiooni astmed, riskipõhine lähenemine, sobivad vahendid ja meetodid);

3) nakkuslikud ja mittenakkuslikud nahahaigused, allergiad, nahapõletiku ja haigusseisundi tunnused; 4) aseptika ja antiseptika reeglid;

5) keha augustamise teenuse osutaja isikukaitsevahendite riskipõhine kasutamine;

6) keha augustamise teenuse osutamisel kasutatavad tervisele ohtlikult mõjuda võivad biotsiidid.

(3) Keha augustamise protseduuril tuleb avause tekitamiseks kasutada ühekordset steriilset tarvikut.

(4) Enne ja pärast keha augustamise teenuse osutamist tuleb augustatav nahapind puhastada ja teha naha antiseptika.

 § 11. Nõuded tätoveerimis- ja püsimeigiteenuse osutamisele

(1) Tätoveerimisteenus on protseduur, mille käigus viiakse värvained naha sügavamatesse kihtidesse püsiva kujutise saavutamise eesmärgil.

(2) Püsimeigiteenus on protseduur, mille käigus viiakse värvained naha pindmistesse kihtidesse poolpüsiva kujutise saavutamise eesmärgil.

(3) Tätoveerimis- ja püsimeigiteenust vahetult osutaval isikul peab olema tõendatud väljaõpe, mis hõlmab järgmisi teemasid:

1) naha ehitus ja talitlus, haavahoolduse alused;

 2) nakkuslikud ja mittenakkuslikud nahahaigused, allergiad, nahapõletiku ja haigusseisundi tunnused;

 3) tätoveerimis- ja püsimeigiteenuse osutamisega seotud töövahendite ja instrumentide riskipõhine dekontaminatsioon (dekontaminatsiooni astmed, riskipõhine lähenemine, sobivad vahendid ja meetodid);

4) aseptika ja antiseptika reeglid;

5) tätoveerimis- ja püsimeigiteenuse osutaja isikukaitsevahendite riskipõhine kasutamine;

 6) tätoveerimis- ja püsimeigiteenuse osutamisel kasutatavad tervisele ohtlikult mõjuda võivad kemikaalid.

(4) Tätoveerimis- ja püsimeigiteenuse osutamisel kasutatakse ühekordseid nõelu. Nahapinna raseerimisel kasutatakse ühekordseid žilette.

(5) Tätoveerimis- ja püsimeigiseade desinfitseeritakse peale igat kasutuskorda ja kaetakse saastumise vältimiseks ühekordse kilega.

(6) Tätoveerimis- ja püsimeigiteenuse osutamisel on lubatud kasutada üksnes värve, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396 30.12.2006, lk 1–850), XVII lisas kehtestatud nõuetele ja omavad nõutud märgistust.

(7) Tätoveerimis- ja püsimeigiteenuse osutaja peab kasutama ja säilitama tätoveerimis- ja püsimeigivärve vastavalt tootja juhistele ning järgima ohutusmeetmeid, mida nõutakse inimeste tervisest lähtudes.

(8) Tätoveerimis- ja püsimeigiteenuse osutaja peab tagama tätoveerimis- ja püsimeigivärvi steriilsuse. Taaskasutatavas anumas olev värv tuleb enne kasutamist valada ühekordsesse anumasse. Üleliigset värvi taaskasutatavasse anumasse tagasi valada ei tohi.

(9) Enne tätoveerimis- ja püsimeigiteenuse osutamist tuleb nahapind puhastada ja teha naha antiseptika.

 (10) Tätoveeritud pind tuleb peale protseduuri katta kaitsekile või plaastriga.

 § 12. Nõuded küünetehniku teenuse osutamisele

 (1) Küünetehniku teenus on küünte ja käenaha hooldamine, sealhulgas küünenaha korrastamine, küünte viilimine, värvimine, kaunistamine ja pikendamine, kasutades kunstmaterjali.

 (2) Küünetehniku teenust vahetult osutaval isikul peab olema tõendatud väljaõpe, mis hõlmab järgmisi teemasid:

1) naha ja küüne ehitus ja talitlus;

2) nakkuslikud ja mittenakkuslikud naha- ja küünehaigused, allergiad, nahapõletiku ja haigusseisundi tunnused;

3) küünetehniku teenuse osutamisega seotud töövahendite ja instrumentide riskipõhine dekontaminatsioon (dekontaminatsiooni astmed, riskipõhine lähenemine, sobivad vahendid ja meetodid);

4) aseptika ja antiseptika reeglid;

5) küünetehniku teenuse osutaja isikukaitsevahendite riskipõhine kasutamine;

6) küünetehniku teenuse osutamisel kasutatavad tervisele ohtlikult mõjuda võivad kemikaalid ja kosmeetikatooted.

 (3) Küünetehniku teenuse osutamisel kasutatavaid seadmeid tuleb kasutada, hooldada, seadistada ja kontrollida vastavalt tootja juhistele.

 (4) Küünetehniku teenuse osutamise kohas peavad olema kättesaadavad kasutatava seadme kasutusjuhend ja hooldamist käsitlevad dokumendid.

 § 13. Nõuded ripsmetehniku teenuse osutamisele

 (1) Ripsmetehniku teenus on kunstripsmete paigaldamine, kujundamine, kaunistamine, hooldamine ja eemaldamine ning looduslike ripsmete keemiline töötlemine (koolutamine, lamineerimine, värvimine).

(2) Ripsmetehniku teenust vahetult osutaval isikul peab olema tõendatud väljaõpe, mis hõlmab järgmisi teemasid:

 1) ripsmete ja silma anatoomia ja füsioloogia;

 2) nakkuslikud ja mittenakkuslikud naha- ja silmahaigused, allergiad, naha- ja silmapõletiku ja haigusseisundi tunnused;

3) ripsmetehniku teenuse osutamisega seotud töövahendite ja instrumentide riskipõhine dekontaminatsioon (dekontaminatsiooni astmed, riskipõhine lähenemine, sobivad vahendid ja meetodid);

4) aseptika ja antiseptika reeglid;

5) ripsmetehniku teenuse osutamisel kasutatavad tervisele ohtlikult mõjuda võivad kemikaalid ja kosmeetikatooted;

6) ripsmetel kunstmaterjalide ohutu käitlemine.

 § 14. Nõuded kulmutehniku teenuse osutamisele

 (1) Kulmutehniku teenus on kulmude modelleerimine, lamineerimine, värvimine ja hooldamine.

 (2) Kulmutehniku teenust vahetult osutaval isikul peab olema tõendatud väljaõpe, mis hõlmab järgmisi teemasid:

1) naha ja karva ehitus ja talitlus;

 2) nakkuslikud ja mittenakkuslikud nahahaigused, allergiad, nahapõletiku ja haigusseisundi tunnused;

3) kulmutehniku teenuse osutamisel kasutatavad tervisele ohtlikult mõjuda võivad kemikaalid ja kosmeetikatooted;

4) kulmutehniku teenuse osutamisega seotud töövahendite ja instrumentide riskipõhine dekontaminatsioon (dekontaminatsiooni astmed, riskipõhine lähenemine, sobivad vahendid ja meetodid).

 § 15. Nõuded solaariumiteenuse osutamisele

 (1) Solaariumiteenus on protseduur, mille käigus tekitatakse teenusesaajale solaariumiseadmega päevitus.

 (2) Solaariumiteenuse vahetult osutaval isikul peab olema tõendatud väljaõpe, mis hõlmab järgmisi teemasid:

1) naha ehitus ja talitlus, sealhulgas päevitamises osalevate nahakihtide iseloomustus;

2) UV-kiirguse spektraaljaotus, kiirguse liikide iseloomustus, päevitamisprotsessi olemus ja UV-kiirguse mõju tervisele, sealhulgas nahatüüpide ja individuaalse päevituskava määramine;

3) vastunäidustused päevitamisel, päikesepõletus, riskigrupid ja UV-kiirgusega seotud ettevaatusabinõude rakendamine (silmade kaitse);

4) erinevate solaariumide spetsifikatsioon ja seadmete ohutu käitlemine;

5) solaariumiteenuse osutamisel kasutatavad tervisele ohtlikult mõjuda võivad biotsiidid.

 (3) Solaariumiteenuse osutamise kohas peavad olema teenusesaajale kättesaadavad info päevitamisega seotud ohtudest ja soovitused ohutumaks päevitamiseks. Määruse lisas 1 sätestatud teavet, mis on vähemalt eestikeelne, võib teenusesaajale edastada trükitud flaieril, plakatil või kleebisel, videoteavituse või presentatsioonina.

(4) Solaariumiteenuse saajale peavad olema kättesaadavad ja nähtaval kohal ultraviolettkiirguse kaitseprillid ja ühekordsed salvrätikud või muud vahendid kosmeetika eemaldamiseks. Kaitseprillidel peab olema täielik UV-A ja UV-B kaitse. Solaariumiteenuse osutaja peab korduvkasutusega kaitseprillid pärast igat kasutamist puhastama ja desinfitseerima.

 (5) Solaariumiteenust vahetult osutav isik määrab koos iga uue teenusesaajaga tema nahatüübi ning selgitab selle nahatüübiga kaasnevaid spetsiifilisi riske ja vastunäidustusi.

 (6) Solaariumiteenust vahetult osutav isik kohandab päevitusseansi kestuse teenusesaaja nahatüübi järgi, arvestades solaariumi omadusi, kasutatavaid lampe ja tootja soovitusi.

 (7) Solaariumiteenuse kasutamine peab toimuma solaariumiteenuse osutaja pideva järelevalve all. Solaariumiteenuse osutaja peab andma teenusesaajale juhised selle kohta, kuidas toimub solaariumiseadme seiskamine päevitusseansi ajal.

 § 16. Nõuded solaariumiseadmele

(1) Solaariumiseade on vähemalt ühe ultraviolettlambiga varustatud ultraviolettkiirgusseade, mida kasutatakse päevituse tekitamiseks.

 (2) Solaariumiseadme ultraviolettlampide suurim lubatud erüteemne kiirgusintensiivsus on 0,3 W/m².

 (3) Igal solaariumiseadmel peab olema kaasas tootja või importija väljastatud tehniline pass, mis sisaldab lisas 2 nimetatud tehnilisi andmeid.

(4) Solaariumiseadme ultraviolettlampide kasutusaeg ei tohi ületada tootja ettenähtud kasutusaega.

(5) Solaariumilampide vahetus peab olema fikseeritud aktiga, mis on solaariumiteenuse osutamise kohas kättesaadav ja sisaldab järgmisi andmeid:

1) lampide tootja;

 2) nimetus;

3) kogus;

4) UV ekvivalentsuskood (märgitakse kujul: võimsus – reflektori tüübikood – ultraviolettkiirguse kood (nt 100-R-25/2,9));

5) ajaline ressurss;

6) kuupäev;

7) käiduloenduri seis.

 (6) Solaariumiseade peab olema varustatud süsteemiga, mis võimaldab selle kohest seiskamist teenusesaaja poolt.

(7) Solaariumiseadet ei ole lubatud kasutada, kui selle tehniline seisukord võib ohustada teenusesaaja tervist.